Isiklikud seisukohad e-väljaannete loomise protsessi ja tulemuste kohta.

Eelmistes postitustes olen kirjutanud oma kogemustest ja katsetamistest e-raamatu loomisel ning kokkupuudetest veebilehtede loomisega. Antud teema puhul on veel mõned asjaolud, mida pean oluliseks väljendada.

Aine elektroonilise kirjastamise protsessid pakkus uusi väljakutseid. Kõige enam hindan kogemust, kuidas publitseerida/ avaldada kiiresti lühemaid tekste, näiteks uurimistöid. Kindlasti annab seda oskust rakendada töös, kui on tarvis jagada laiali raporteid või ülevaateid.

Epub failidega olen ka varem kokku puutunud. Tööarvutisse sai installitud vastavat failiformaati toetav programm. Samuti juhendatud kooliõpilasi, et kuidas nad saaksid tasuta kohustuslikku kirjandust e-raamatuna alla laadida ja ka tavaarvutis lugeda. Tahvelarvutis proovisin lugeda seadmega kaasas olnud e-raamatut Võlur Oz.

Tahvelarvuti e-raamatu lugemise kontekstis

Minu käsutuses olnud tahvelarvuti oli võrreldes tavalise raamatuga üsna raske ning see tegi lugemise näiteks diivanil ebamugavaks. Käed väsisid ruttu ära. Olen harjunud raamatut käes hoidma. Muidugi on silmadele kahjulik sedasi lugeda, sest surve on silmapõhjadele. Siiski on inimene oma harjumuste ori.

Teiseks häiris mind sõltuvus akust. Kui tuli tahtmine lugeda, aga vahepeal oli aku tühjaks saanud, siis tuli asukoht valida ikka sõltuvalt elektripistiku asukohast.

Väljas/päikse käes lugemine oli võimatu. Isegi ekraani heledust timmides oli ikka raske lugeda.

Peegeldus häiris väga. Ka traditsioonilise raamatu puhul hindan seda, et materjal ei läigiks vastu. Lisaks sellele on läikival paberil raamat märksa raskem käes hoida. Silmadest rääkides veel nii palju, et helendav ekraan väsitas silmi. Kui võrrelda, kui kaua suutsin lugeda raamatut seadmest või kui kaua paberil raamatut järjest, siis taaskord plusspunkt raamatule.

Samuti on ära tõestatud uuringutega, et nn „sinine valgus“, raskendab õhtul uinumist. Seega ei ole ennem magama jäämist üldse hea erinevaid elektroonikaseadmeid kasutada.

Painduvus ja käes hoidmine. Raamatut on mugavam veidi „vormida“, et leida see nurk, mille alt oleks mugavam lugeda. Lisaks veel üks väike kiiks – raamatu paksus võib olla üsna motiveeriv osa lugemisel. E-raamatu puhul ma küll näen lehekülgede arvu, kuid tavalist raamatut lugedes nähes, et näiteks neljandik raamatut on veel jäänudki lugeda, siis tekib huvitava raamatu puhul kerge „hasart“ see lõpuni lugeda. E-raamatu puhul sellist emotsiooni ei teki.

Muidugi on tahvelarvutil omad plussid:

• Reisile minekuks väga mugav kaasa võtta.

• Mahutab palju raamatuid.

• Mahub käekotti.

• Pakub lisaks lugemisvõimalusele veel palju teisi võimalusi, millest oskasin lugu pidada just siis kui olin kuskile teel või kodust eemal ning sülearvutit polnud kaasas.

• Kirjasuurust saab raamatul muuta.

• Õppematerjalide puhul oli hea kasutada, et konspekte lugeda. Nende välja printimist ei pea ma otstarbekaks.

Kokkuvõtteks. Õnneks oli mul võimalus tahvelarvuti kasutamist proovida viisil, et ma ei pidanud seda endale päriseks soetama. Mõni aeg hiljem sain selle sõbrale tagastada, olles ise kogemuse võrra rikkam. Ma ei hakanud sellest absoluutselt puudust tundma ning tean, et hetkel ma küll endale seda soetada ei tahaks. Ja kui soetada, siis kindlasti peaks juures olema klaviatuur ning mattekraaniga.  E-lugemise seisukohalt  ma tahvelarvutit ei soovitaks. Küll aga võiks seda kasutada näiteks loengutes esitluste jälgimiseks või õppematerjalide sirvimiseks.

Olen mõelnud E-lugeri soetamisele, kuid mõnevõrra negatiivne kogemus tahvelarvutiga on pannud mind senimaani kahtlema. Lugedes näiteks järgmist artiklit Eesti päevalehest tundub, et kindlasti saan e-lugeriga märksa parema lugemiskogemuse kui tahvelarvutiga. Tuleb lihtsalt teha eeltööd, et leida enda vajadustele parim seade. Artiklis on välja toodud e-lugeri positiivsed aspektid. Minu kasutajakogemus tahvelarvutiga olid just ned aspektid vastupidised minu ootustele.

Veidi veel esimese e-raamatu loomise kogemusest

Oma esimese e-raamatu vormistasin tegelikult SimpleBooklet keskkonnas. Küll aga oli keskkond selline, et kui ma enda arvates lihtsalt katsetasin, siis ühel hetkel avastasin, et minu katsetus oli Google otsingumootori abil väga kergesti üles leitav. Ehk siis, ma enda arvates ei olnudki veel midagi avalikustanud, kuid küllap olin märkamatult seda siiski ise teinud. Selle otsingumootoris leitavuse avastasin kogemata ning see oli suur üllatus. Siiski kui oli aeg hakata e-raamatut esitama, siis reaalselt oli 14 päeva täis saanud ning seetõttu saigi blogisse vistutatud e-raamatud tehtud Issuu keskkonnas.

Üldmulje erinevatest keskkondadest

Kui antud aine raames keskendusime võimalustele leidmaks just tasuta võimalusi e-raamatu loomiseks, siis reaalselt on siiski enamus keskkondi üles ehitatud põhimõttel, et tekitame kasutajas tasuta „isu“ ja kui ta on saanud ära proovida, küll ta siis on nõus ostma tasulise versiooni, mis pakub juba palju rohkem. Võimalused/reklaam on ka esitatud viisil, mis pigem toetavad tasulist versiooni ning reaalselt häirib tasuta e-raamatu loomist. Pidevalt peab valvel olema, et ei satuks etteseatud piiridest välja. Ja alati on võimalus, et reaalselt peale e-raamatu valmis saamist ilmneb mingi "aga", mis ei võimalda oma publikatsiooni näiteks jagada selliselt nagu sooviks või tekib ajapiirang jne. Samuti ei saa ilma kasutajaks registreerimata korralikku ülevaadet, mida ikkagi üks või teine keskkond tegelikult pakub. Registreerimisega aga kaasnevad hiljem postkasti reklaamkirjad/spämm. 

Vaevalt ma ise eestlasena hakkan kunagi reaalselt inglise keeles midagi kirjutama või avaldama. Eesti keeles on see mõeldav, kuid samas eestikeelseid raamatuid jälle ei tundu hetkel küll läbi inglisekeelsete e-portaalide mõistlik müüa.

Kogu eelneva jutu põhjal julgen väita, et Issuu oli nendest keskkondadest minu jaoks kõige sõbralikum ja tõi endaga kaasa kõige vähem pettumusi või tüütuid ebameeldivusi. Minu hetkevajadused suudab see keskkond täita. Samas on mul hea meel, et oman mõningast ülevaadet sellest, mida selles valdkonnas veel pakutakse.

Erinevate keskkondade puhul on minu kui kasutaja jaoks oluline kasutusloogilisus. Valmis mallid on head ja mugavad lahendused, kuid alati peaks olema võimalik seda valmis põhja kujundada ja muuta endale sobivaks.

Sirvides kursusekaaslaste täid, soovin ise kindlasti järgi proovida PageFlip-Flap keskkonna.

Blogi loomine

Käesolev blogi ei olnud esimene, mida luua. Neid on olnud vaja luua näiteks mõne kursuse raames. Minu jaoks tähendab üldiselt blogi siiski midagi üsna isiklikku ning senimaani ei ole ma leidnud aega, et ühtegi blogi pikalt ja põhjalikult kirjutada või hallata. Mulle meeldib kirjutada enda jaoks, kuid ma ei ole tundnud vajadust seda avalikult üles riputada. 

Olen veendunud, et blogi peab peegeldama midagi isikupärast / erilist.  Blogi saab pidada ka ärilistel eesmärkidel organisatsiooni toetava vahendina, kuid kui see on lihtsalt "töö", sest kuskil soovitatakse seda teha, siis võiks see blogi parem olemata olla. Ehk siis, minu arvates peaks blogil olema "hing" sees, et see pakuks reaalselt ka võimalikele lugejatele midagi.

Antud teemal võiks blogi edasi kirjutada - Katsetades erinevaid e-kirjastamise keskkondi ning kogumaks eelkõige enda jaoks kokku olulisi valdkonna infokilde. Ma ei julge lubada, et ma reaalselt seda edasi teen, kuid see on võimalik. Valdkond ise on mulle endale huvipakkuv.