Eelmistes postitustes olen kirjutanud oma kogemustest ja katsetamistest e-raamatu loomisel ning kokkupuudetest veebilehtede loomisega. Antud teema puhul on veel mõned asjaolud, mida pean oluliseks väljendada.
Aine elektroonilise
kirjastamise protsessid pakkus uusi väljakutseid. Kõige enam hindan
kogemust, kuidas publitseerida/ avaldada kiiresti lühemaid tekste,
näiteks uurimistöid. Kindlasti annab seda oskust rakendada
töös, kui on tarvis jagada laiali raporteid või ülevaateid.
Epub failidega olen ka
varem kokku puutunud. Tööarvutisse sai installitud vastavat
failiformaati toetav programm. Samuti juhendatud kooliõpilasi, et
kuidas nad saaksid tasuta kohustuslikku kirjandust e-raamatuna alla
laadida ja ka tavaarvutis lugeda. Tahvelarvutis proovisin lugeda seadmega kaasas olnud e-raamatut Võlur Oz.
Tahvelarvuti e-raamatu lugemise kontekstis
Minu käsutuses olnud
tahvelarvuti oli võrreldes tavalise raamatuga üsna raske ning see
tegi lugemise näiteks diivanil ebamugavaks. Käed väsisid ruttu
ära. Olen harjunud raamatut käes hoidma. Muidugi on silmadele
kahjulik sedasi lugeda, sest surve on silmapõhjadele. Siiski on
inimene oma harjumuste ori.
Teiseks häiris mind
sõltuvus akust. Kui tuli tahtmine lugeda, aga vahepeal oli aku
tühjaks saanud, siis tuli asukoht valida ikka sõltuvalt
elektripistiku asukohast.
Väljas/päikse käes
lugemine oli võimatu. Isegi ekraani heledust timmides oli ikka raske
lugeda.
Peegeldus häiris väga.
Ka traditsioonilise raamatu puhul hindan seda, et materjal ei läigiks
vastu. Lisaks sellele on läikival paberil raamat märksa raskem käes
hoida. Silmadest rääkides veel nii palju, et helendav ekraan
väsitas silmi. Kui võrrelda, kui kaua suutsin lugeda raamatut
seadmest või kui kaua paberil raamatut järjest, siis taaskord
plusspunkt raamatule.
Samuti on ära tõestatud
uuringutega, et nn „sinine valgus“, raskendab õhtul uinumist.
Seega ei ole ennem magama jäämist üldse hea erinevaid
elektroonikaseadmeid kasutada.
Painduvus ja käes
hoidmine. Raamatut on mugavam veidi „vormida“, et leida see nurk,
mille alt oleks mugavam lugeda. Lisaks veel üks väike kiiks –
raamatu paksus võib olla üsna motiveeriv osa lugemisel. E-raamatu puhul
ma küll näen lehekülgede arvu, kuid tavalist raamatut lugedes
nähes, et näiteks neljandik raamatut on veel jäänudki lugeda,
siis tekib huvitava raamatu puhul kerge „hasart“ see lõpuni
lugeda. E-raamatu puhul sellist emotsiooni ei teki.
Muidugi on tahvelarvutil
omad plussid:
- Reisile minekuks väga mugav kaasa võtta.
- Mahutab palju raamatuid.
- Mahub käekotti.
- Pakub lisaks lugemisvõimalusele veel palju teisi võimalusi, millest oskasin lugu pidada just siis kui olin kuskile teel või kodust eemal ning sülearvutit polnud kaasas.
- Kirjasuurust saab raamatul muuta.
- Õppematerjalide puhul oli hea kasutada, et konspekte lugeda. Nende välja printimist ei pea ma otstarbekaks.
Kokkuvõtteks. Õnneks oli
mul võimalus tahvelarvuti kasutamist proovida viisil, et ma ei
pidanud seda endale päriseks soetama. Mõni aeg hiljem sain selle
sõbrale tagastada, olles ise kogemuse võrra rikkam. Ma ei hakanud
sellest absoluutselt puudust tundma ning tean, et hetkel ma küll
endale seda soetada ei tahaks. Ja kui soetada, siis kindlasti peaks
juures olema klaviatuur ning mattekraaniga. E-lugemise seisukohalt ma tahvelarvutit ei soovitaks. Küll aga võiks
seda kasutada näiteks loengutes esitluste jälgimiseks või
õppematerjalide sirvimiseks.
Olen mõelnud E-lugeri
soetamisele, kuid mõnevõrra negatiivne kogemus tahvelarvutiga on
pannud mind senimaani kahtlema. Lugedes näiteks järgmist artiklit
Eesti päevalehest tundub, et kindlasti saan e-lugeriga märksa parema lugemiskogemuse kui
tahvelarvutiga. Tuleb lihtsalt teha eeltööd, et leida enda
vajadustele parim seade. Artiklis on välja toodud e-lugeri positiivsed aspektid. Minu kasutajakogemus tahvelarvutiga olid just ned aspektid vastupidised minu ootustele.
Veidi veel esimese e-raamatu loomise kogemusest
Oma esimese e-raamatu
vormistasin tegelikult SimpleBooklet keskkonnas. Küll aga oli
keskkond selline, et kui ma enda arvates lihtsalt katsetasin, siis
ühel hetkel avastasin, et minu katsetus oli Google otsingumootori
abil väga kergesti üles leitav. Ehk siis, ma enda arvates ei
olnudki veel midagi avalikustanud, kuid küllap olin märkamatult
seda siiski ise teinud. Selle otsingumootoris leitavuse avastasin
kogemata ning see oli suur üllatus. Siiski kui oli aeg hakata
e-raamatut esitama, siis reaalselt oli 14 päeva täis saanud ning
seetõttu saigi blogisse vistutatud e-raamatud tehtud Issuu
keskkonnas.
Üldmulje erinevatest keskkondadest
Kui antud aine raames
keskendusime võimalustele leidmaks just tasuta võimalusi e-raamatu
loomiseks, siis reaalselt on siiski enamus keskkondi üles ehitatud
põhimõttel, et tekitame kasutajas tasuta „isu“ ja kui ta on
saanud ära proovida, küll ta siis on nõus ostma tasulise
versiooni, mis pakub juba palju rohkem. Võimalused/reklaam on ka
esitatud viisil, mis pigem toetavad tasulist versiooni ning reaalselt häirib tasuta e-raamatu loomist. Pidevalt peab valvel olema, et ei satuks etteseatud piiridest välja. Ja alati on võimalus, et reaalselt peale e-raamatu valmis saamist ilmneb mingi "aga", mis ei võimalda oma publikatsiooni näiteks jagada selliselt nagu sooviks või tekib ajapiirang jne. Samuti ei saa
ilma kasutajaks registreerimata korralikku ülevaadet, mida ikkagi
üks või teine keskkond tegelikult pakub. Registreerimisega aga
kaasnevad hiljem postkasti reklaamkirjad/spämm.
Vaevalt ma ise
eestlasena hakkan kunagi reaalselt inglise keeles midagi kirjutama
või avaldama. Eesti keeles on see mõeldav, kuid samas eestikeelseid
raamatuid jälle ei tundu hetkel küll läbi inglisekeelsete
e-portaalide mõistlik müüa.
Kogu eelneva jutu põhjal
julgen väita, et Issuu oli nendest keskkondadest minu jaoks kõige
sõbralikum ja tõi endaga kaasa kõige vähem pettumusi või tüütuid
ebameeldivusi. Minu hetkevajadused suudab see keskkond täita. Samas
on mul hea meel, et oman mõningast ülevaadet sellest, mida selles
valdkonnas veel pakutakse.
Erinevate keskkondade
puhul on minu kui kasutaja jaoks oluline kasutusloogilisus. Valmis
mallid on head ja mugavad lahendused, kuid alati peaks olema võimalik
seda valmis põhja kujundada ja muuta endale sobivaks.
Sirvides
kursusekaaslaste täid, soovin ise kindlasti järgi proovida
PageFlip-Flap
keskkonna.
Blogi loomine
Käesolev blogi ei olnud esimene, mida luua. Neid on olnud vaja luua näiteks mõne kursuse raames. Minu jaoks tähendab üldiselt blogi siiski midagi üsna isiklikku ning senimaani ei ole ma leidnud aega, et ühtegi blogi pikalt ja põhjalikult kirjutada või hallata. Mulle meeldib kirjutada enda jaoks, kuid ma ei ole tundnud vajadust seda avalikult üles riputada.
Olen veendunud, et blogi peab peegeldama midagi isikupärast / erilist. Blogi saab pidada ka ärilistel eesmärkidel organisatsiooni toetava vahendina, kuid kui see on lihtsalt "töö", sest kuskil soovitatakse seda teha, siis võiks see blogi parem olemata olla. Ehk siis, minu arvates peaks blogil olema "hing" sees, et see pakuks reaalselt ka võimalikele lugejatele midagi.
Antud teemal võiks blogi edasi kirjutada - Katsetades erinevaid e-kirjastamise keskkondi ning kogumaks eelkõige enda jaoks kokku olulisi valdkonna infokilde. Ma ei julge lubada, et ma reaalselt seda edasi teen, kuid see on võimalik. Valdkond ise on mulle endale huvipakkuv.